Immuunsüsteemi tugevdamine

07.04.2015

Aastaegadest tingitud kõikumised ja külmema ilma saabumine võib paljusid meie panna end väsinuna tundma. Sellisel perioodil võib ka  immuunsüsteem vajada täiendavat turgutamist. Nagu ikka, on tervislik toitumine selle süsteemi funtsioneerimiks hädavajalik. Samuti on väga olulised tervislik elustiil, stressi maandamine, mõõdukas kehaline koormus ja piisav uni.

Immuunsüsteem on üks inimkeha kõige keerulisemaid süsteeme. Teadlased alles tegelevad selle mehhanismide põhjalikuma uurimise ning täpsema selgitamisega. Immuunsüsteemi olulised elundid on harkelund, põrn, lümfisõlmed, seedetrakt, nahk ja limaskestad, luuüdi ja maks. Tüümus on  immuunsüsteemi suurim nääre, kus toodetakse T-lümfotsüüte ja teatud hormoone, mis reguleerivad paljusid imuunfunktsioone. T-lümfotsüüdid, mida kutsutakse ka T-rakkudeks, on ühed kõige olulisematest immuunüsteemi komponendid, mis tapavad organismi viirusnakatunud rakke.

Immuunsüsteem identifitseerib kõik potentsiaalsed sissetungijad ning hävitab need. Sissetungijateks võivad olla viirused, pärmiseened, allergeenid, muteerunud rakud või vabad radikaalid.

 

Toitumine ja immuunsüsteem

Immuunsüsteemi optimaalseks toimimiseks oleks tarvis puhtaid looduslikke toitained: puu-ja aedviljad, täisteravili, kaunvili, seemned ja pähklid. Tuleks vältida liigse küllastatud rasvade ja rafineeritud suhkruga toite. Valke tuleks tarbida mõõdukalt, kuna liigne valk muudab keha happeliseks ja seega vastuvõtlikumaks võimalikele viirustele ning haigustekitajatele.
Immunsüsteemile kõige kahjulikum on suhkur. On leitud, et 100 g süsivesikuid nagu glükoos, fruktoos ja isegi mesi langetavad märgatavalt valgeliblede (neutrofiilide) võimet baktereid hävitada. See mõjub kestab ca 5 tundi peale suhkrurikka toidu söömist. Kuna neutrofiilid moodustavad 60-70 % tsirkuleerivatest valgelibledest, on nad väga olulised kaitsjad.  Seetõttu tasub viirus-ja külmetushaiguste perioodil suhkurikkaid toite vältida, selle asemel tarbida mõõdukas koguses puuvilju ning marju.
 

Väga head immuunsüsteemile on erivärvilised aed-ja puuviljad ning marjad, mis sisaldavad rohkelt antioksüdante ja erinevaid vitamiine. Need kaitsevad organismi rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ning hoiavad töökorras imuunusüteemile olulisi organeid.

Kõige rohkem tugevdavad imuunsüsteemi fütotoitained karoteenid, mis on kaitsva mõjuga tüümusele. Lisaks sellele toetavad karotenoidid ka valgeliblede funktsioneerimist. Karoteene leidub värvilistes aedviljdes, näiteks rohelistes lehtiljades, porgandites, jamsiss, bataadis, paprikates ja tomatis.

Jogurt ja hapukapsas ning muud hapendatud tooted ergutavad  imuunsüsteemi, sest suurendavad T-lüfotsüütide üldhulka, immuunrakkude fagotsüüdivõimet ja kasvajarakke tapvat toimet. Seedetrakti tervis on immunsüsteemi tervise seisukohalt väga oluline, kuna seal asub suur hulk meie keha immunrakkudest. Soolestikus asuvad head bakterid mõjutavad teatud immuunsüsteemi aspekte, näiteks T-rakkude tootmise võimet. Probiootiliste ja hapendatud toiduainete kohta saate lähemalt lugeda siit

Kahjulikult mõjuvad immuunsüsteemile alkohol ja tubakas. Alkohol vähendab tugevalt leukotsüütide liikumist infektsioonipiirkonda (mida suurem kogus, seda suurem takistus), suitsetamine toodab vabu radikaale ning võimalikke oksüdante, mis kahjustavad organismi rakke.
Immuunsüsteemi tugevdavad vitamiinid

Teatud perioodidel võib olla kasu taimsetest preparaatidest või spetsiaalselt valitud toidulisanditest, et hoiada immunsüsteem tugevana ning haigustele vastupidavana.
C-vitamiin ja tsink on immunsüsteemi tugevdamiseks olulised võtmetoitained. C-vitamiinil on otsene keemiline mõju valgelibledele. Ta on võimas antioksüdant ja immuunfunktsiooni toetaja. On leitud, et C-vitamiin suurendab glutatiooni tootmist kehas, mis on võtmefaktor kõigi krooniliste haiguste ennetamisel ja vältimisel. C-vitamiin hävib õhuga kokkupuutel ja seetõttu me ei pruugi teda toiduga piisavalt saada. Kõige rohkem on C-vitamiini toortoidus, küpstatud ja töödeldud toidus seda praktiliselt ei esine. Kõige paremad on C-vitamiini ja flavonoidide (taimedes leiduvad pigmendid) kombinatsioonid, mis suurendavad C-vitamiini mõju kudedes.
 
Tsink tõstab valgeliblede võimet organismi sattuvaid võõrkehasid ja mikroobe hävitada, kaitseb vabade radikaalide kahjustuste eest, takistab viiruste kasvu ja tõstab T-lümfotsüütide hulka. Tsinki leidub rohkelt pähklites ja seemnetes (eriti kõrvitsaseemned), täisteratoodetes, munades, kaunviljades, lihas ja idudes.
 
Immuunsüsteem vajab käivitamiseks  ka D-vitamiini. On hästi teada, et D-vitamiini on vajalik kaltsiumi omastamiseks. Lisaks sellele on leitud, et immuunsüsteemi tapjarakud, mida nimetatakse T-rakkudeks, vajavad aktiveerumiseks D-vitamiini. Kui veres on D-vitamiini tase madal, jäävad T-rakud aga võimalike nakkuste ja patogeenide suhtes ükskõikseks ega märka nende sissetungi.
 
E-vitamiin tugevdab antikehadega seotud rakulist immuunsust ning seleen on tugev antioksüdant, mis on seotud kõigi immuunfuktsioonidega.  Olulised on ka B6-vitamiin, mille puudus on seotud antikehade puudulikku tootmisega, ning foolhape, mille puuduse tagajärjel võib esineda  tüümuse ja lümfisõlmede kortsumine ning häiritud valgeliblede funktsioon. Foolhappe puudus on tavaline seetõttu, et tarbime vähe toortoitu, rohelisi lehtvilju ning kaunvilju.
 
Immuunsüsteemi tugevdavad taimsed ekstraktid

Taimsetest ekstraktidest on võimas immunuse tugevdaja must leeder (Sambucus nigra). See on väga kõrge C-vitamiini sisaldusega ning seal on palju ka rauda, A- ja B- vitamiine, karotenoide ja bioflavonoide (k.a. rutiin ja  kvertsetiin) Need toetavad immuunsüsteemi tervist ja vere histamiini taset, eriti viirusinfektsioonide perioodil. Tasakaalustab ka veetasakaalu kehas ning reguleerib soole motoorikat.
Mustsõstar (Ribes nigrum) on looduslikult väga C-vitamiini rikas, sisaldab antioksüdantseid pigmente antotsüanidiine, mis annavad marjale tumeda värvuse ja kaitsevad õrnu rasvu oksüdatsiooni eest. Mustsõstra seemned sisaldavad oomega-6 rasvhapet ja GLA-d (gamma linoleenhapet).
 
Mustikas Sisaldab A- ja C- vitamiine, küllaldaselt B2- ja B1-vitamiini, karoteene ning flavonoide nimega antotsüanidiinid. Mustikas aitab vabade radikaale kahjutuks teha, kaitseb kehas õrnu rasvu ja LDL-kolesterooli.
 
Greibiseemne ekstrakt sisaldab kõrge aktiivsusega taimseid ühendeid, mis toetavad seede-ja immunsüsteemi. Tal on antibakteriaalne, seente- ja parasiitidevastane toime. Taastab seedetrakti tervist pärast sooleinfektsioone.
 
Oliivilehe ekstrakt. Oliivi kutsutakse Piibli aegadest alates „elupuuks“. Oliivilehed sisaldavad ainet oleuropeiini. See on fütotoitaine flavonoid, millel on tugev antioksüdantne aktiivsus, kaitseb LDL kolesterooli oksüdatsiooni eest, toetades sellega tervet südant. Oliivilehe ekstrakt toetab immuunsust, toetab ka maksa detoksifikatsioonivõimet ning tasakaalustab soolte mikrofloorat.
 
Koostanud Laura Paju

allikas: Via Naturale OÜ