Jüri Lina

22.10.2015
Jüri Lina

Jüri Lina (sündinud 13. oktoobril 1949 Tartus) on eesti kirjanik, publitsist, muusikaprodutsent ja filmirežissöör.

Teda köidavad eksistentsialistlikud küsimused, esoteerilised mõistatused ja vaimsuse kriisi põhjused (romaan “Eemaldumine Kartaagosse”), salapärased nähtused, nagu UFOd ja parapsühholoogia (raamat “Mõistatuslikkuse kütkeis”) ning salaseltside tegevus, sealhulgas vabamüürlased ja illuminaadid (“Skorpioni märgi all”, “Maailmaehitajate pettus”). Peavoolu meediumid on teda pidevalt mustanud ja laimanud, sest ta paljastab psühhopaaatidest võimurite roimarlust. Kasulikud idioodid meediumeis õigustavad kuritegelike võimurite tegevust.

Jüri Lina hakkas avaldama artikleid, arvustusi ja tõlkeid juba anastatud Eestis 1960.-70. aastail, pidas ka loenguid ning koostas raadiosaateid, mis väljendasid okupeeritud Eesti võimureile ebameeldivaid vaateid. Pärast läbiotsimist Jüri Lina korteris 2. aprillil 1975 hoiatati teda ideoloogilise õõnestuse jätkamise eest, sest oli ta pinnuks silmas Tartus noorte põrandaaluste vaimsete küsimustega tegelevate rühmituste asutajana. Jüri Linale kehtestati mais 1975 avaldamiskeeld.

Ta oli olnud ühe Vikerraadio populaarseima noortemuusikasaate “Pobifo revüü” autor aastail 1968-69.
Pärast tõsiseid konflikte KGBga pidi Lina 1979. aasta aprillis siirduma Helsingisse ja sama aasta augustis edasi Rootsi. KGB polkovnik Valdur Timusk ähvardas teda vaimuhaiglasse paigutamisega, juhul kui ta Nõukogude Liidu territooriumilt ei lahku, sest tal oli olnud pidevaid kokkupuuteid eesti Demokraatliku Liikumise esindajatega, sealhulgas Sergei Soldatovi ja Tunne Kelamiga, ning vabadusvõitlejatega, teiste hulgas Mart Nikluse ja Enn Tartoga. Enda poliitilist jälitamist kirjeldab Lina üksikasjaliselt teoses “Öised päevad” (Stockholm, 1983, 2005).

Eesti Raadio, Ameerika Hääl, Raadio Vaba Europa, Top-raadio Ja Raadio Kuku on eetrisse andnud rohkem kui 500 Jüri Lina koostatud saadet ja saatelõike. Ta avaldas rohkesti tõlkeid, artikleid ja arvustusi nõukogude ajakirjanduses kuni 1975. aasta aprillis saadud avaldamiskeeluni. Ometi esines ta kodumaises ajakirjanduses hiljemgi, kasutades varjunimesid (muu hulgas Ando Pärjel, Tuulo Illis) ja variisikuid (teiste hulgas Annes Hermann).

Samas jätkati tema Eestis tagasi lükatud kirjutiste avaldamist Soomes. Hulk kirjutisi on hiljem ilmunud Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Inglismaal, Kanadas, Prantsusmaa, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Ungaris, Taanis ja mujal. Ta on pidanud ettekandeid Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, taanis, Saksamaal, Belgias, Inglismaal, Kanadas, Lätis ja Rumeenias.

1964. aastal algatas KGB tagaselja Lina vastu raamatute “Öised päevad” ja “Sovjet hotar Sverige” põhjal kriminaalasja, süüdistades teda riigireetmises.  Aastal 1991 ta rehabiliteeriti. Kuni nõukogude korra lagunemiseni kuulus “Öised päevad” keelatud lugemisvara nimistusse, kuhu avalikustamise perioodil olid jäänud vaid üksikud raamatud. Väliseesti ajakirjanik ja Stockholmi “Eesti Päevalehe” toimetaja Ülo Ignats kirjutas oma raamatus “Estland mot en ny vår” (Stockholm, 1981, lk. 43), et KGB kontrolli all olnud VEKSA-ühing hoiatas kõiki eestlastest Rootsi külastajaid kokku puutamast Ülo Ignatsi ja Jüri Linaga, keda peeti ideoloogiliselt ohtlikeks inimesteks.

Jüri Lina elab endiselt Rootsis.