Magneesium - elutähtis mineraal

06.04.2015

Magneesium on eluliselt tähtis mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. 70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes.

Magneesiumi tase veres ei peegelda tema taset kudedes. 75% inimesi tarbib magneesiumit alla päevase vajaduse, umbes pooltel haigetest on magneesiumi puudus, kuid arstid kahjuks ei tea seda. Põhjus on lihtne - mineraalide sisaldust rakus ei saa mõõta tavalise vereanalüüsiga.

Magneesiumi puuduse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ei sööda täisteravilja, vaid töödeldud toitu, millega puhastatakse kehast välja suur kogus magneesiumit. Toitude keetmisel lähevad mineraalid keeduvette, ka Britta kannuga filtreeritud vett juues jääme ilma suurest osast mineraalidest. Magneesiumi viivad kehast ka välja liigne alkohol, gaseeritud jookide joomine, kortikosteroidid ja diureetikumid.

Mg vähesus on põhjustab energiapuudust rakkudes - magneesiumi peamine ülesanne on aktiveerida ensüüme, millest sõltub reaktsioonide toimumine kehas.

Mg puudus organismis võib põhjustada ka südamehaigusi (löökide reguleerimine), vererõhu tõusu, neerukive, vähki, unetust, premenstruaalset sündroomi, menstruaalkrampe, närviimpulsside reguleerimist. Esimeseks Mg puuduse sümptoomiks võib olla silmalihaste tõmblus, närvilisus, depressioon, lihasvärin ja -nõrkus.

Magneesiumi kasulikud omadused

Magneesium on üks odavamaid ravimeid vererõhu langetamiseks. Vähese Mg korral kaltsium ja naatrium kuhjuvad rakus, vereringe häirub väikestes arterites ja vererõhk tõuseb. Magneesiumit on vaja südames energia produktsiooniks, selle puudus võib kaasa tuua infarkti, tekitades spasme koronaararterites (südamelihas saab vähe verd ja tekib hapniku puudus), arütmia jt sümptoome. Magneesium osaleb veresoonte lõõgastamisel, vähendab trombide teket. Magneesiumi tarvitamine õiges koguses tarbimine aitab leevendada ka stressi, sest see lõõgastab lihaseid ning rahustab närve.

Magneesiumil on ka neerukive ärahoidev funktsioon, ta suurendab kaltsiumi lahustuvust uriinis, hoides ära kivide teket. Seepärast peaks alati kaltsiumiga koos tarbima magneesiumi. Menopausiaegsetel osteoporoosi juhtudel ei aita ainult östrogeen ja kaltsium, vaja oleks lisaks ka magneesiumi ja tsinki.

Päevane ohutu ülempiir on 700 mg, aga arvatakse, et kaks korda nii palju on tegelik vajadus. USA-s saab terve inimene keskmiselt vaid 143-266 mg päevas. Mg omastamist soodustab B6 ja C- vitamiin, ilma vitamiin B6-ta magneesium ei imendu. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, samuti aktiivse sportimise puhul, puberteedieas ja rasedatel.

Head magneesiumi allikad

Magneesiumi annavad rikkalikult vetikad (pruunvetikas) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india ja brasiilia pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned), kakao. Kala, liha, piim ja puuviljad on küllaltki magneesiumivaesed. Magneesiumi leidub peamiselt klorofülli koostises ja taime rakukestades - seega on hea süüa rohelisi taimi nagu spinat ja rooma salat. Puuviljadest sisaldavad keskmiselt enam magneesiumi banaan ja viigimarjad, köögiviljadest tomat.

Ubadest on magneesiumirikkad valged ja mustad oad, kuid head on ka sojaoad, kus on Mg ja Ca suhe Mg kasuks. Üllatuslikult on küllaltki heaks magneesiumiallikaks ka tume šokolaad, kuid ettevaatust - pidev šokolaadiisu võib olla märk magneesiumipuudusest, mida tuleks likvideerida tervislikumalt kui vaid magusat süües.

 

allikas: Via Naturale OÜ